Lennureis Tallinnast - Frankfurti ja Frankfurdist - Grazi sujus rahulikult, arvestades viirust ja rahvamasse. Grazis oli meil vastas Maribori koolist väikebuss, mis viis meid meie majutuskohtadesse.
KOOLIS
Järgmisel päeval viidi meid ekskursioonile Lesarska šola Maribor'i, mis on puidu ja puudisaini kool.
Seal võttis meid vastu kooli direktor, kes pakkus meile kohvi. Rääkisme sealse kooli elust. Edasi viidi meid kooli töökotta masinatega tutvuma.
Kooli puidutöökoja koridor
Kooli puidutöökoda
Põnev postament
Saepink
Lintsaag
CNC
Peale töökoda näidati meile ka sealsete õpilaste töid, mis tehtud erinevate projektide raames.
Puidust kitarrid
Puidust tool
Spoonist kleit (eest)
Spoonist kleit (tagant)
ETTEVÕTTES
Meie praktika toimus laborimööblit tootvas ettevõttes LAB INTERIOR, mis kuulub ettevõtte MIKRO+POLO alla.
Ettevõte alustas laboriseadmete, laienes laboritarvikute ja -aparatuuride tootmisega. Edasi tegeles laboratoorsete kemikaalide ja diagnostikavahendite tootmisega tervishoiu valdkonnas tegutsevate mikrobioloogia ja biokeemia laboritele. Hiljem hakati tootma neile laboritele ka mööblit. Nad eristuvad sellega, et tavaliselt üksluisesse valgesse laborimööblisse on lisatud värvilisi detaile.
Meid võeti sõbralikult vastu, näidati firmat tutvustavat videot ja räägiti millega seal tegeletakse.
Tööpäev hakkas seal kell 6.00 hommikul. Oli vaja harjutada, et nii vara hommikul ärgata, aga saime hästi hakkama. Tegelikult on hommikupoole hea töötada, sest siis ei ole veel palav.
Sealsed töötajad, kellega kokku puutusin, oskasid suhtlustasandil inglise keelt ja olid külalislahked. Minu tööülesandeks oli sealse saepingi peal abistamine. Sain lõigata erinevaid plaate ja natuke õppida ka saepingi programmi. Kahjuks teisi tööülesandeid ei jõudnud proovida, kuna viiruse tõttu pidime ära tulema.
Saepink
VABA AEG
Maribori linn meenutab Tartut, näiteks bussid on samavärvi punased ja ka vapp on sarnane.
Vaade Maribori linnale
Vaade Maribori linnale
Vaade Drava jõele
Kohalik toit
Puidust jalgratas
Plaanis oli veel minna mägedesse, aga äratulek tuli nii äkitselt, et ei jõudnud.
"PÕGENEMINE" ehk KODUTEE
Reedel pidime kiiresti Sloveeniast Austriasse minema. Kartsime, et piirid pannakse kinni ja me jääme Sloveeniasse lõksu, ei saagi tagasi koju.
Austriast kojulend oli planeeritud pühapäeval, kui midagi vahele ei tule...
Grazi linnas jõudsime ka natuke ringi vaadata ja kultuuriga tutvuda.
Grazi vanalinn
Monument Grazis
Mur-i jõgi
Ehitis keset jõge
Grazi kunstimuuseum
Schlossbergi mägi
Kellatorn mäe otsas
Vaade Grazi linnale
Tagasilennul Grazist - Frankfurti oli Grazi lennujaam üpris tühi. Frankfurdi lennujaamas ringi vaadates oli palju neid, kes kantsid maske ja see oli päris hirmutav.
Õnneks midagi vahele ei tulnud. Meil tegelikult ikka väga vedas, sest piirid sulgusid vahetult meie selja taga ja regulaarlennud lõpetati peale meie lendu. Jõudsime kõik tõrgeteta, õnnelikult ja tervena, koju - Eestisse!
Selle vähese ajaga, mis välispraktikal viibida õnnestus, jõudsin reaalselt tööd teha ja ka erialaseid teadmisi-oskusi saada ja omandada. Kindlasti sain huvitava ja erilise reisikogemuse.
Kui on võimalus uuesti Sloveeniasse välispraktikale minna siis soovin kindlasti sinna tagasi minna. Nii palju jäi avastamata., nägemata, kogemata!
neljapäev, 19. märts 2020
Sloveenia - esimene ja viimane nädal välispraktikal
Ülemaailmse paanika hirmus ja kiuste jõudsime ikkagi ilusasti kohale. Ümberistumine Frankfurdis oli kohati hirmutav - eriti nähes neid maskides turistihorde, aga kõik läks ilusasti ja nii uhkelt me siis väikses Grazi lennujaamas maandusime.
Jaanus hoiab ilusasti kätt minu koha peal, kuna mina tegin pilti.
Peagi saabus meile lubatud transport - ja kas saab midagi ägedamat veel tahta?
Mina tundsin küll kohe end nagu kodus. Seekord õnnestus ka Airbnb kaudu broneeritud majutus ja lausa nii hästi, et mu host majutas mind kesklinna ühetoalisest korterist vanalinna 80m2 korterisse.
Pealegi selgus, et mu korteriomanikul on oma puidutöökoda, kus ta disainib ja teeb eriti ägedaid puidust detailidega ehteid, kotte, lipse ja isegi jalgratas on tal tehtud:
Kui Maribori satute, siis tulge kindlasti läbi - asub Slovenska ulica 13!
Koolikülastus suutis meid täielikult üllatada. Kui suured ruumid, kui palju masinaid ja kui palju tegeletakse just disainiga. Nagu täna kuulsime, siis üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna - panen mõned pildid.
Meie delegatsioon.
Tervitus fuajees.
Seinad olid kaetud kauni spooni-kunstiga.
Oli nii vanemaid tööpinke...
... kui ka uuemate pinkidega tehtud kaunist kunsti.
Putukahotelli projekt, mille üle kool ise väga uhke oli.
Tutvumas kooli ajalooga.
ja imetlemas järjekordset meistriteost.
Midagi minule - CNC pink!
Ja laserpink...
... millega valmib peenem töö ja ka näiteks visiitkaardid.
Viimistlusruum, kus tehakse wow-efektiga lahendusi!
Wow-efekt!
Võid kasvõi troonil istuda - kellele mis!
ja kas peabki sõnu olema...?
Tundub nagu mingi suure töö prototüüp.
Natuke spooni-kunsti veel.
Mingi huvitav treitud tops, mida kannatas iga nurga alla paigutada.
Spoonitud pusle - why not!
Või põrsakujuline lõikelaud, millel saab ka malet mängida?
Ahh... mitu töötundi võis küll kuluda???
Kui kool on nii äge, siis peavad ka kõik käskivad-keelavad sildid ka puidust olema ja miks mitte ka QR-koodiga märgid?
Midagi moodsat ja puist.
Üks imelisem kui teine...
... või kolmas?
Täielik viik!
Nüüd ma olen küll segaduses... need on kõik lihtsalt imelised!
Aga minu süda jääb siiski täispuidu juurde... need lainelised sahtlid - ma olin müüdud!
Võtaks siis juba sobiva lipsu ka...
... ja käekoti!
Thank you, Lesarska Šola Maribor, and all the wonderful people who welcomed us! You have an amazing school!
Edasi liikusime ettevõttega tutvuma - ja oli ikka millega tutvuda! Jällegi ütleb üks video rohkem kui tuhat sõna!
Ja see kuidas nad loomi ja lapsi hindavad - nad lasevad ühel päeval aastas lastel võimu üle võtta:
Meid vastuvõttev ettevõte Mikro+Polo - tuntud pigem kaubamärgi LAB Interior all - tegeleb laborimööbli tootmise ja põhimõtteliselt tervikliku võtmed-kätte lahenduse pakkumisega kliendile. Mõned pildid ettevõttest ja näidisteruumist:
Välisvaade.
Laborimööbel esiplaanil ja taga nende poolt välja arendatud labori tõmbekapp.
Pildil näha erinevad sahtlimoodulid ja need kõik tulevad koos valmis elektrilahendusega ja sobiva viimistlusega.
Kõige ägedam infokild oli see, et nad on töötanud välja töötasapinna kattematerjali, kuhu saab peale kirjutada märkmeid ja vajadusel kustutada. See tähendab, et ei mingeid tüütuid post-it note enam vedelemas! Maailma jaoks suur samm, ma ütleks!
Ja no ega tühi kott ei seisa püsti. Nii tuli meil ka kõhtu täitma minna ja "väike" pitsa-amps võtta!
Jaanus pitsat kääridega tükeldamas...
Jaanus sai ka puidust rattaga sõita proovida. Kui ma õigesti mäletan oli hinnaklass kuskil 500 euro kandis ja see ratas oli müüdud ka juba, kuid viiruse tõttu ei saanud ostja järgi tulla...
Arutasime sel neljapäeva õhtul, kui pitsat sõime, et huvitav... kas see jääb meil siin viimaseks nädalaks... ja täiesti ootamatult nii see oligi. Reede hommikul tegime veel rahulikult tööd:
Reedene tööpäev aga jäi meil väga lühikeseks ja päädis ootamatu Austriasse põgenemisega, kuna saime info, et riigid sulgevad piire ja kui me õigel ajal minema ei saa, siis on oht jääda Sloveeniasse lukku. Saime koolist info, et tegutseda tuleb kiiresti ja meile on pühapäevaks uued lennupiletid olemas. Meile tuli kooli kontaktisik bussiga järgi ja andis paarkümmend minutit, et asju pakkida ja juba olimegi teel Graz'i. Austriasse minek oli siis vajalik seetõttu, et meil läks sealt lend läbi Saksamaa Eestisse.
Kui piir ilma takerdusteta ületatud, siis reede õhtul võtsime veel asja üpris rahulikult ja käisime väljas söömas ja jalutamas.
Tänavad olid tavapärasest tühjemad Graz'is
Arhitektuur ja detailid olid lihtsalt uskumatud.
Menüü oli vinüülile trükitud.
Ka siin on komme pulmade puhul lukke sillale kinnitada.
Grazi üks suurim vaatamisväärsus - kõrgel mäel olev kindlus - sinna sai ka rongiga, aga otsustasime jalutada.
Tee peale jäi selline kunstiline ehitis.
Valmistume mäkketõusuks.
Lossimäe joonis.
Jõudsime tippu
Vaade oli imeline.
Üks kaunis paviljon.
Ka putukatele on mõeldud.
Mõni puu oli suurem, kui Märten.
Laupäeval me enam nii rahulikud ei olnud, kuna Eesti riigilt tuli info, et kodanikel on aega koju jõuda pühapäeva õhtuni ja peale seda pannakse piirid lukku. Seega möödus laupäev lennu toimumist kontrollides ja stsenaariume what-if mõeldes. Välja ka ei saanud minna kuskile, kuna Austria oli ka lisaks piiridele kõik kaubanduse sulgenud. Õnneks Lufthansa oli ikka nii vastutulelik, et tõi meid ilusasti koju.
Ja ongi pühapäeva hommik ja vaja lennujaama sõita.
Õnnelikult lennujaamas.
Nutitund.
Lennukis tuli täita ka pabereid.
Ja kanda maski, kui keegi köhima hakkas.
Saksamaal saime 5 tundi oodata oma kojulendu.
Tagasiteel maandudes läks mul kõrv kuidagi nii lukku, et veel nädal hiljem ka prõksus ja ragises. Aga see oli tühine mure ja peamine oli see, et olime õnnelikult Eestisse jõudnud. Meid ootas lennujaamas sinna toodud auto, millega saime kõik neljakesi Tartusse sõita, et siis järgmised nädalad karantiinis veeta.
Kokkuvõttes oli see aeg Sloveenias väga üürike ja palju teha ei jõudnudki... Küll aga sain esimest korda metallitööd teha ja seoses sellega uusi kogemusi ja oskusi omandatud. Võiks ju küsida, et kas peale sellist ehmatust oleksin veel valmis välismaale praktikale minema? Vastus on - kindlasti oleksin! Iga kogemus rikastab ja iga olukord esitab uusi väljakutseid. Meie punt suutis äreva olukorraga väga edukalt toime tulla ja ennast hoida ja terveks jääda.
